Kuidas valmistuda matkama minekuks?

Matkaentusiast Andre Kauri soovitused, kuidas end matkaks valmis seada. Kuigi nüüdisajal peetakse matkaks ka ühepäevast jalutuskäiku soo või raba laudteel, siis õige matkapäev – nii nagu seda määratleti juba nõukogude ajal – on ikkagi selline, mis algab ja lõpeb metsas ning hõlmab kaht ööd.

1. Otsustage, kuhu minna ja mida vaadata.

Kauri meelispaik Eestis on Põhja-Kõrvemaa, ennekõike sealne Jussi nõmm, mis meenutab talle Lõuna-Ameerika Patagoonia pampat, Põhja-Soome tundrat ja Šotimaa mäginõmmesid. Just seal pärast keskkooli saadud õhtune looduselamus, täielik vaikus ja kuldne päike, viis ta äratundmisele, et matkamine on tema ala.

Kauri ülejäänud lemmikkohad matkamiseks on Lahemaa, Neeruti mäed Kadrina lähedal, Lasila looduskaitseala Tamsalu vallas, Nõva metsad Loode-Eestis ning Värska ümbruse metsad, Mustoja maastikukaitseala ning Obinitsa ja Piusa kant Kagu-Eestis.

2. Uurige, kuidas kohale sõita.

Kaur eelistab võimaluse korral ühistransporti ning rongi selle ruumikuse tõttu omakorda bussile. Kui matk kulgeb ühest punktist teise, mitte ringikujulisel marsruudil, on autoga kohale sõites alati probleem, kuidas pärast matka auto juurde tagasi saada.

3. Pange paika marsruut.

Kaur armastab joonistada marsruudi arvutis kaardile ning kanda siis selle GPS-seadmesse. Kuid liiga täpne planeerimine pole tingimata vajalik, märgib ta, sest matk läheb tavaliselt ikka kuidagi teisiti, kui sai kavandatud.

4. Tehke kindlaks, kuidas end varustada.

Kui matk kestab mitu päeva, tasub silmas pidada, kas teele jääb mõni kauplus, sest kogu toidumoona kaasa tassimine pole sugugi kerge. Samuti on kasulik varem uurida, kust saab joogivett. Kaur kinnitab, et üldiselt on Eesti veekogude vesi sedavõrd puhas – v.a põllukraavides ja lindude rändeajal –, et seda kõlbab juua, kuid igaks juhuks võiks vett puhastamiseks ikkagi keeta. Matkateedeäärsetest taludest ei soovita Kaur vett küsimas käia, sest kui enamik nii teeks, muutuks see kohalikele elanikele tüütavaks.

Söögi vajalikud kogused tasub enam-vähem välja arvestada, et ei peaks tarbetut toidukraami kaasas vedama või vastupidi, nälga kannatama. Loobuge klaastaarast, sest klaas on raske ja võib matkal puruneda.

5. Otsustage, kus ööbida.

Telgi saab püsti panna RMK lõkkekohtades, samuti leiab seal mõnel pool onni või majakese. RMK metsamajad tasub varem broneerida, ühtlasi tuleb nende eest maksta, 30–100 eurot öö eest. Metsaonnid on tasuta. Enne kui telkida metsikult, paneb Kaur südamele, et teeksite kindlaks, ega te ei asu eramaal või juhul, kui viibite looduskaitsealal, millised piirangud seal kehtivad. Lõket tohib teha vaid selleks ettevalmistatud kohtades.

Mõistagi võib ööbimiskohta otsida ka turismitaludest.

6. Tehke kindlaks, mis varustust on tarvis.

Olgu suvi kui soe tahes, soovitab Kaur ikkagi võtta kaasa vihmakindlad riided, näiteks jope, ja õhtuks soojad rõivad, näiteks fliisi või kampsuni. Jalga soovitab ta panna matkasaapad või paksema tallaga jooksutossud ning spordi- või matkasokid. Ville põhjustavad sageli just ebasobivad ja märjad sokid, mis lähevad niiskusega talla all volti ja hakkavad hõõruma. Ja müts olgu ka alati kaasas. «Matkajatel on ütlemine, et kui jalad külmetavad, pane müts pähe,» lausub Kaur. Suur osa kehasoojusest väljub just pea kaudu.

7. Valige sobilik magamiskott.

Magamiskoti tähtsust ei maksa alahinnata, sest öine väljapuhkamine on matkal oluline. Kuigi suviste soojade ilmadega võib Kauri kinnitusel öö edukalt üle elada ka magamiskotita, ei saa selle võimalusega sugugi iga kord arvestada. Niisiis tuleb poes uurida, milline on magamiskotile märgitud mugavustemperatuur. (See on, muide, meestel ja naistel erinev, sest naised taluvad meestest külma halvemini.) Kaur hoiatab: «Kui magamiskotile on märgitud alumine temperatuur -30 kraadi, ei tähenda see, et saad -30 kraadiga selles magada. See on temperatuur, millega magamiskotis veel ellu jääd.»

Kaur peab Eesti oludes paslikumaks sünteetilise täidisega magamiskotti, mis on küll raskem kui suletäidisega magamiskott, aga niiskes kliimas peab sooja paremini. Kui suletäidisega magamiskott saab niiskeks, kaotab see kõik oma sooja hoidvad omadused, hoiatab Kaur.

8. Veenduge, et oskate orienteeruda.

Õppige tundma topograafilist kaarti ning kompassi kasutamist. Detailseimad kaardid saate välja trükkida maa-ameti geoportaalist. Kaur eelistab matka planeerimisel paberil kaarti GPS-seadme kaardile, mis on küll mugav õigel rajal püsimiseks, aga mis muidu on liiga väike ning tülikas lugeda.

Ilma kaardi ja kompassita ei tasu loodusesse minna, sest kogemata eksida on imelihtne. Kaur meenutab juhtumit, kui ööbis kahe sõbraga Tartumaal metsa läheduses mahajäetud küünis. Öösel tekkis vajadus end kergendama minna. Ta ei tahtnud seda teha küüni kõrval, vaid läks kaugemale metsa serva. Kui ta hakkas pärast asjaajamist enda arust küüni poole tagasi minema, märkas imestusega, et küüni ei olegi enam seal, kus peaks. Ümberringi valitses pilkane pimedus.

Siis meenus Kaurile, et tal on taskus telefon. Ta helistas küünis magavale sõbrale. Tollele tundus esimese hooga, et Kaur teeb keset ööd lolli nalja. Aga ei teinud. Tal oli tõsi taga. Ta palus, et sõber tuleks välja ja hüüaks – nii saaks hääle järgi suuna kätte.

Saigi. Ja selgus, et ta oli hakanud pärast ihu kergendamist hoopis vastassuunas astuma. Ruumitaju oli ilma orientiirideta absoluutselt kadunud.

Kaurile meeldiks, kui teisedki inimesed leiaksid üha sagedamini tee metsa. Ei, mitte selleks, et seal närvikõdi saada, olgu kaugusest paistvate roheliste silmade või öise eksimisega. Ta on veendunud, et üksnes siis, kui inimesed harjuvad looduses käima ning sealset ilu hindama, tekib neil looduse vastu lugupidav suhtumine. Küllap, loodab Kaur, ei tassi nad siis enam metsa alla kulunud rehve ja purunenud külmikuid. «Inimene hoiab ikka seda, mis on talle väärtuslik,» lausub Kaur.

Allikas: Erametsakeskus


Eelmine
10 põhjust, miks päike on meie tervisele hea
Järgmine
10 põhjust, miks puhata!

Vastused puuduvad

Email again: